Skip to Content

Eesti Meediaagentuuride Liit - PÕHIKIRI


Tags:

l. Üldsätted
1.1 Ühingu nimi on Mittetulundusühing Eesti Meediaagentuuride Liit.
1.2 Ühingu asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
1.3 Ühing on meediaalast täisteenust pakkuvate äriühingute (meediaagentuuride) vabatahtlik ühendus.

2. Tegevuse eesmärk

2.1 Ühingu tegevuse eesmärgiks on ühingu liikmete ühishuvide esindamine, kutse-eetika regulatsioon ja meedia-alase tegevuse ning hariduse edendamine.
2.2 Põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ühing:
2.2.1 esindab ühingusse kuuluvate liikmete ühishuvisid.
2.2.2 hangib meedia-alast informatsiooni nii kodu- kui välismaalt ning levitab seda ühingu liikmete ühishuvidest lähtudes;
2.2.3 teeb koostööd kõikide Eesti meediakanalite, meediauuringutootjate, meediaturgu reguleerivate organitega Eesti meediaturu arendamise eesmärgul ning osaleb õigusaktide väljatöötamise ja täiustamise protsessis ühingu liikmete ühishuvidest lähtudes;
2.2.4 koordineerib ühingu liikmete tegevust meedia-alase hea tava reeglistiku ja kutse-eetika normistiku väljakujundamisel eesmärgiga muuta see normiks, mida aktsepteerivad kõik reklaamiprotsessis osalejad;
2.2.5 selgitab meedia-ala aktuaalseid küsimusi avalikkusele ja tutvustab Eesti meediaturgu;
2.2.6 tutvustab ühingu liikmete tegevust meediatöötaja elukutse populariseerimiseks ning töötajate kutsemeisterlikkuse tõstmiseks, korraldab selleks erialaseid võistlusi, näitusi jms, trükiste jms levitamist ning organiseerib muid ühingu liikmeid huvitavaid ettevõtmisi;
2.2.7 esindab ühingu liikmete ühishuvisid meedia-alaste, turu-uuringute alaste ja muude oluliste võistupakkumiste või hangete korraldajatega suhtlemisel ja nende informeerimisel antud valdkonnas kehtivatest tavadest ning informeerib ühingu liikmeid oma tegevuse tulemustest;
2.2.8 aitab kaasa meedia-alaste koolituste läbiviimisele, sealhulgas ka eri- ja kõrghariduse kaasajastamisele;
2.2.9 arendab ja toetab kõiki progressiivseid suundumusi Eesti meediaturul turu läbipaistvuse tagamise eesmärgil;
2.2.10 korraldab muud tegevust, mis on vajalik ühingu liikmete üldhuvide esindamiseks.

3. Ühingu liikmed, nende õigused, kohustused ja vastutus

Nõuded liikmele
3.1 Ühingu liikmeks võib olla ainult Eesti Vabariigis registreeritud äriühing, mille põhitegevuseks on klientide meedia-alane täisteenindamine, meediaplaneerimine ning:
3.1.1 kes ei oma meediakanalit ja kelle enda omanikuks ei ole mõni meediakanal;
3.1.2 kes ei ole kontserni emaettevõte (aga võib ise kuuluda kontserni);
3.1.3 kes esitab pidevalt täies mahus ja ausalt järgnevat informatsiooni:
3.1.3.1 rahvusvaheline meediakett, kuhu firma kuulub ja kasutatav kaubamärk või kaubamärgid;
3.1.3.2 enda nimele registreeritud kaubamärk või kaubamärgid;
3.1.3.3 töötajate arv;
3.1.3.4 meedia netokäive erinevate riikide kaupa. Kui liige või tema omanik on börsil noteeritud äriühing, ei esita ta eelnimetatud andmed enne, kui need on esitatud börsile ja/või on börsil noteeritud omanikult saadud selleks vastav luba;
3.1.3.5 viis suurimat klienti;
3.1.4 kes kohustub täitma põhikirja nõudeid ja juhtorganite seaduslikke otsuseid.
3.1.5 kes ostab erinevate meediatüüpide kohta turul aktsepteeritavaid uuringuid

Liikme vastuvõtmine
3.2 Ühingu liikmeks astuda soovija esitab ühingu juhatusele kirjaliku avalduse koos liikmeks sobivust tõendava informatsiooniga. Juhatus kutsub kokku üldkoosoleku arvestusega, et üldkoosolek saaks avalduse läbi vaadata ja otsuse vastu võtta hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates avalduse juhatusele esitamise päevast.
3.3 Üldkoosolek vaatab liikmeks astuda soovija kirjaliku avalduse läbi ja teeb oma kirjaliku otsuse hiljemalt 10 (kümne) päeva jooksul alates avalduse saamise päevast. Otsus peab olema saadetud 14 (neljateistkümne) päeva jooksul taotluse esitanud isikule.
3.4 Liikmeks vastuvõtmise päevaks loetakse liikmeks vastuvõtmise otsuse tegemise päeva. Päevast, mil liikmeks astuja loetakse ühingu liikmeks, tekivad tal liikme õigused ja kohustused.
3.5 Liikmeks vastuvõtmisest keeldumise otsus peab olema motiveeritud. Üldkoosoleku otsus on lõplik.
3.6 Ühingu liikmeks vastuvõtmisest võib keelduda, kui:
3.6.1 liikmeks astuja ei vasta seaduses või põhikirjas toodud tingimustele;
3.6.2 liikmeks astuda soovija on varem samast ühingust välja arvatud seaduse või põhikirjasätete eiramise või ühingu olulisel määral kahjustamise pärast;
3.6.3 liikmeks astumine on vastuolus mittetulundusühingute seaduse või ühingu põhikirjaga;
3.6.4 liikmeks astuda soovija või liikmeks astuda soovija omanikud või juhtorganite liikmed on äritegevuses käitunud häid äritavasid rikkudes, kahjustanud ausat konkurentsi või osutanud kõlvatut konkurentsi või käitunud mõnel muul moel ebaeetiliselt või ebaausalt;
3.6.5 üldkoosolek otsustab liikmeks astuda soovijat liikmeks mitte vastu võtta.

Liikme esindamine
3.7 Ühingu liiget esindab ühingus ainult ühingu liikme poolt määratud isik (edaspidi - Ametlik Esindaja), kelleks võib olla kas ühingu liikme osanik või aktsionär, juhtorgani liige või töötaja ning kellele ühingu liige väljastab vastava kirjaliku volikirja.
3.8 Ametlik Esindaja võib ühingu liikme eest ja nimel teha kõiki ühingu põhikirjast ja seadusest tulenevaid toiminguid järgmiste piirangutega:
3.8.1 Ametlik Esindaja saab ühingu liikme ühingust väljaastumise avalduse esitada ainult juhul, kui ta on vastava avalduse esitamise hetkel ühingu liikme juhatuse liige;
3.8.2 Ametlik Esindaja ei saa oma õiguste ja kohustuste teostamist, sealhulgas üldkoosolekul osalemise ja hääletamise õigust, ise kolmandale isikule üle anda (edasi volitada).
3.9 Kui ühingu liige otsustab oma ametlikku esindajat vahetada, siis teavitab ta esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 7 (seitsme) päeva jooksul, ühingu juhatust kirjalikult senise liikme volituste lõppemisest ning uue ametliku esindaja määramisest. Kuni eelnimetatud teate esitamiseni ühingu juhatusele loetakse eelmise ametliku esindaja volitused kehtivaks.
3.10 Kui tagasi kutsutud või tagasi astunud Ametlik Esindaja oli valitud ühingu juhtimis- või kontrollorganitesse, siis vabastatakse ta esimesel võimalusel oma ametist ning uus isik valitavasse organisse valitakse kõikide ühingu liikmete Ametlike Esindajate hulgast vastavalt põhikirjas fikseeritud korrale.

Liikmelisuse lõppemine
3.11 Ühingu liige arvatakse ühingust välja üldkoosoleku otsusega, kui:
3.11.1 liige ei vasta põhikirja punktis 3.1.1 või 3.1.2 toodud tingimusele;
3.11.2 liige on mistahes maksude või muude üldkoosoleku poolt määratud maksete või viivise tasumisega viivitanud üle 1 (ühe) kuu ja ei ole seejärel oma maksekohustust täitnud ka juhatuse poolt määratud täiendavaks tähtajaks või kui tasumisega on viivitatud 2 (kaks) korda;
3.11.3 liige ei täida seaduse või põhikirja sätteid, juhatuse või üldkoosoleku seaduslikke otsuseid;
3.11.4 liige on kahjustanud ühingut olulisel määral;
3.11.5 liikme kohta on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus;
3.11.6 liige on andnud juhatusele kirjaliku avalduse liikmest väljaastumise kohta;
3.11.7 liikme liikmelisus ühingus on lõppenud põhikirjas või seaduses sätestatud juhtudel.
3.12 Väljaarvatud liikmele teatab juhatus väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest kirjalikult viivitamatult, kuid mitte hiljemalt kui 14 (neljateistkümne) päeva jooksul alates vastava otsuse vastuvõtmise päevast. Üldkoosoleku otsus on lõplik.
3.13 Kui ühingu liige soovib ise ühingust välja astuda, esitab ta sellekohase kirjaliku avalduse ühingu juhatuse liikmele allkirja vastu. Liikme väljaastumine väljaastumisavalduse alusel jõustub juhatusele avalduse üleandmise päevale järgnevast päevast. Liikme väljaastumisest teavitab ühingu juhatus teisi ühingu liikmeid hiljemalt 7 (seitsme) päeva jooksul.
3.14 Liikmelisust ja liikme õiguste teostamist ei saa üle anda. Liikme kui juriidilise isiku lõppemise korral, sealhulgas lõppemise korral seoses ühinemisega teise juriidilise isikuga või seoses juriidilise isiku jaotumisega, tema liikmelisus ühingus lõpeb. Liikmelisus säilib liikme kui juriidilise isiku ümberkujundamisel teist liiki äriühinguks seaduses sätestatud viisil. Liikmest kui juriidilisest isikust teise juriidilise isiku eraldumise korral säilib jaguneva juriidilise isiku liikmelisus.

Liikme õigused
3.15 Ühingu liikmel on õigus:
3.15.1 osaleda ühingu tegevuses ja võtta osa kõigist korraldatavatest üritustest vastavalt korraldaja kehtestatud tingimustele;
3.15.2 osa võtta ühingu üldkoosolekutest ja seal arutatavate küsimuste otsustamisest;
3.15.3 olla valitud oma ametliku esindaja kaudu ühingu juhtimis- ja kontrollorganitesse;
3.15.4 kasutada ühingu põhikirjast tulenevaid muid õigusi.

Liikme kohustused
3.16 Ühingu liige on kohustatud:
3.16.1 täitma ühingu põhikirja ning juhtorganite otsuseid;
3.16.2 tasuma tähtaegselt liikmemaksu ja täitma varalisi kohustusi ühise tegevuse kulutusteks.

4 Üldkoosolek

Üldkoosoleku pädevus
4.1 Ühingu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek, kus võib osaleda ja hääletada iga ühingu liige.
4.2 Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
4.2.1 põhikirja muutmine;
4.2.2 ühingu eesmärgi muutmine;
4.2.3 majandusaasta aruande kinnitamine;
4.2.4 juhatuse liikmete arvu kindlaksmääramine; presidendi ja teiste juhatuse liikmete valimine; juhatuse liikmete volituste tähtaja määramine; juhatuse liikmete kohustuste, tasu ja juhatuse liikme lepingutingimuste määramine;
4.2.5 juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühingu esindaja määramine;
4.2.6 tegevuse kontrollimiseks revisjoni või audiitorkontrolli määramine;
4.2.7 ühingu ühinemise, jagunemise ja/või tegevuse lõpetamise otsustamine;
4.2.8 liikmemaksu ja teiste maksete suuruse, tasumise korra ja tähtaegade määramine;
4.2.9 ühingu liikmeks astumise ja väljaarvamise otsuste vastuvõtmine;
4.2.10 muude tähtsamate ühingu tegevust puudutavate küsimuste lahendamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

Üldkoosoleku kokkukutsumine
4.3 Juhatus kutsub üldkoosoleku kokku:
4.3.1 seaduse või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras;
4.3.2 kui seda nõuavad ühingu huvid;
4.3.3 kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühingu liikmetest;
Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku, võivad seda teha taotlejad samas korras juhatusega.
4.4 Üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ette teatada kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kirjaga) liikme poolt ühingu juhatusele teatatud aadressil vähemalt 14 (neliteist) päeva enne koosoleku toimumist. Kutses näidatakse koosoleku toimumise aeg, koht ning päevakord.

Üldkoosoleku päevakord
4.5 Üldkoosoleku päevakorra määrab juhatus. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku mittetulundusühingu liikmed, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra.
4.6 Kui mittetulundusühingul on alla 30 liikme, siis vähemalt 6 liiget võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Iga täiendava küsimuse kohta tuleb esitada põhjendus. Liikmed võivad eelnimetatud õigust enne üldkoosolekut kasutada mitte hiljem kui 3 päeva pärast üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamist. Liikmed ei või nimetatud õigust enne üldkoosolekut kasutada, kui sama koosoleku päevakorda on juba seda õigust kasutades üks kord muudetud ja päevakorra muutmisest on liikmetele lõike nõuetekohaselt teatatud.
4.7 Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest.
4.8 Kui pärast üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda liikmete nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest teatada enne üldkoosoleku toimumist samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmisel.
4.9 Eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise üldkoosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korraldusküsimusi ja üldkoosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi.

Üldkoosoleku otsustusvõime ja otsused
4.10 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühingu liikmetest. Kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb üldkoosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul. Teistkordselt kokkukutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb vähemalt 3 (kolm) liiget.
4.11 Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad kõik ühingu liikmed.
4.12 Igal liikmel on 1 hääl. Liige ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, liikme ja ühingu vahel tehingu tegemist või liikmega õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses ühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad liikme või tema esindaja juhatuse või muu organi liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist. Esindatuse määramisel selle liikme hääli ei arvestata.
4.13 Üldkoosoleku otsused võetakse vastu lahtisel hääletamisel lihthäälteenamusega
Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud ühingu liikmetest. Otsused põhikirja muutmise ja uue põhikirja kinnitamise, ühingu ühinemise, jagunemise või tegevuse lõpetamise kohta on vastu võetud, kui otsuse poolt hääletab vähemalt 2/3 koosolekul osalenud ühingu liikmetest. Otsused ühingu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vastu võetud, kui otsuse poolt hääletab vähemalt 9/10 liikmetest, kusjuures muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
4.14 Isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Presidendi ja teiste juhatuse liikmete valimine toimub iga valitava ametikoha osas eraldi kahevoorulise hääletamisega, kusjuures iga kandidaat hääletatakse läbi eraldi ning teises hääletusvoorus osalevad 2 (kaks) esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Häälte võrdsel jagunemisel korraldatakse võrdselt hääli saanud kandidaatide osas kordushääletamine kuni enim hääli saanud kandidaadi väljaselgitamiseni.
4.15 Üldkoosoleku otsus on vastu võetud koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik ühingu liikmed. Selleks saadab juhatus kirjaliku otsuse eelnõu kõigile liikmetele, määrates ära tähtaja, mille jooksul liige peab esitama oma kirjaliku seisukoha. Kui liige ei teata tähtajaks, kas ta on otsuse poolt või vastu või teatab tähtajaks, et ta soovib teha otsuse eelnõus muudatusi, loetakse, et need liikmed on hääletanud otsuse vastu.
Juhatus koostab ja vähemalt 1 (üks) juhatuse liige allkirjastab hääletusprotokolli, kus on fikseeritud hääletamise tulemused nimelisel liikmete kaupa ja vastu võetud või vastu võtmata jäänud otsuse tekst. Otsuse vastuvõtmise korral on otsuse vastuvõtmise kuupäevaks juhatuse poolt liikmetele määratud kirjaliku vastuse saatmise viimane võimalik kuupäev. Hääletusprotokoll tehakse liikmetele teatavaks hiljemalt 10 (kümne) päeva jooksul hääletustähtaja möödumisest. Juhatus säilitab koos hääletusprotokolliga kõigi liikmete kirjalikud seisukohad, mis jäävad hääletusprotokolli lahutamatuks osaks.
4.16 Üldkoosoleku otsused on täitmiseks kohustuslikud kõikidele ühingu liikmetele, ka neile, kes koosolekul ei osalenud.

Üldkoosoleku protokollimine
4.17 Üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik.
4.18 Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused. Esindajate volikirjad või nende ärakirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile.
4.19 Pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema liikmetele kättesaadav. Liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja.
4.20 Juhatuse või vähemalt kuue ühingu liikme nõudel, kui ühingul on alla 30 liikme, peab üldkoosoleku protokoll olema notariaalselt tõestatud. Ühingu liikmete vastav kirjalik nõue peab olema juhatusele esitatud 3 päeva jooksul üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamisest arvates. Üldkoosoleku protokolli notariaalse tõestamise kulud võib jätta üldkoosoleku otsusega, mille poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest, protokolli notariaalset tõestamist taotlenud liikmete kanda.

Üldkoosoleku läbiviimise kulud
4.21 Üldkoosoleku korraldamise kulud kannab ühing.
4.22 Kui üldkoosolek kutsutakse kokku liikmete nõudel või nad kutsuvad selle ise kokku, võib üldkoosoleku otsusega, mille poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest, jätta kulud üldkoosoleku kokkukutsumist taotlenud või kokku kutsunud liikmete kanda.
4.23 Üldkoosoleku protokolli notariaalse tõestamise kulud võib jätta üldkoosoleku otsusega, mille poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest, protokolli notariaalset tõestamist taotlenud liikmete kanda.

5 Juhatus

Juhatuse suurus ja pädevus
5.1 Ühingul on üldkoosolekul ühingu liikmete Ametlike Esindajate hulgast valitud 3 (kolme)-liikmeline juhatus, kes juhib ja esindab ühingut. Iga juhatuse liige võib esindada ühingut kõigis õigustoimingutes. Juhatuse liikmete volitused kehtivad tähtajatult.
5.2 Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega igal ajal põhjusest sõltumata tagasi kutsuda. Kui juhatuse liikmega on sõlmitud juhatuse liikme leping, siis lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.
5.3 Juhatuse pädevusse kuulub:
5.3.1 raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostamine, läbiarutamine ja üldkoosolekule kinnitamiseks esitamine hiljemalt 6 (kuue) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates;
5.3.2 ühingu raamatupidamise ja asjaajamise sisseseadmine;
5.3.3 ühingu liikmete arvestuse pidamine;
5.3.4 otsuste vastuvõtmine ühingu tegevust puudutavates küsimustes, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse;
5.3.5 pankrotiavalduse esitamine, kui selgub, et ühingul on vähem vara kui võetud kohustusi.

Juhatuse koosolekud ja otsused
5.4 Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt 1 (üks) kord kvartalis, esimene soovitavalt pärast majandusaasta aruande valmimist. Juhatuse koosoleku kutsub kokku president, tema äraolekul asepresident. Juhatuse koosolek võidakse kokku kutsuda ka 1/3 ühingu liikmete kirjalikul nõudmisel, kusjuures nõudmises tuleb ära näidata kokkukutsumise põhjus.
5.5 Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 2/3 juhatuse liikmetest. Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 juhatuse liikmetest.
5.6 Juhatuse otsus vormistatakse kirjalikult. Juhatus võib koosolekut kokku kutsumata otsuse vastu võtta, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.

Juhatuse liikme kohustused ja vastutus
5.7 Juhatuse liige on kohustatud:
5.7.1 järgima seadust ning täitma põhikirja nõudeid ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid;
5.7.2 osalema juhatuse koosolekutel ning vajaduse korral liikmete üldkoosolekutel;
5.7.3 olema ühingule lojaalne ja tegutsema vajaliku hoolsusega;
5.7.4 mitte kahjustama ühingu huve;
5.7.5 täitma muid talle määratud ülesanded, mis tulenevad juhatuse liikme kui ühingu ühe juhi ametikoha iseloomust ja spetsiifikast.
5.6 Juhatuse liikmed vastutavad oma kohustuste rikkumisega ühingule tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju ühingu võlausaldajatele, vastutab võlausaldajate ees solidaarselt ühinguga. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on 5 (viis) aastat kohustuse rikkumisest. Juhatuse liige ei vastuta kahju hüvitamise eest, kui ta tegutses vastavalt üldkoosoleku või juhatuse õiguspärasele otsusele.
5.7 Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega igal ajal põhjusest sõltumata tagasi kutsuda. Kui juhatuse liikmega on sõlmitud juhatuse liikme leping, siis lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.

6 Ühingu vara ja vahendid

6.1 Ühingu omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja mille omandamine ei ole vastuolus seadusega
6.2 Ühingu vara tekib:
6.2.1 liitumismaksudest ja liikmemaksudest ning muudest üldkoosoleku poolt kehtestatud maksetest;
6.2.2 kinkidest ja sihtotstarbelistest või määratlemata sihtotstarbega varalistest annetustest ja eraldistest jmt;
6.2.3 tulust, mida võidakse saada ühingu vara kasutamisest, väljaannete kirjastamisest ja levitamisest, reklaamiürituste korraldamisest või muudest põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks korraldatud tasulistest ettevõtmistest;
6.2.4 muudest laekumistest, mis on vajalikud ühingu põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks.
6.3 Ühingu vara ja vahendeid kasutatakse ühingu presidendi ja ühe juhatuse liikme poolt allkirjastatud arveldusdokumentide alusel.
6.4 Ühingul ei ole õigust jaotada kasumit oma liikmete vahel.

Liitumis- ja liikmemaksud
6.5 Ühingu liige tasub:
6.5.1 liikmeks astumisel ühekordse liitumismaksu, mis on liitumisaastal kehtiva liikme aastamaksu ühekordne suurus;
6.5.2 liikmemaksu iga liikmeksoleku aasta eest üldkoosoleku poolt määratud suuruses.
6.6 Liikmeks vastuvõtmise aastal tasub uus liige liikme aastamaksu proportsionaalselt liikmeks oleku ajaga. Liikme ühingust lahkumise või liikme ühingust väljaarvamise korral liikme poolt enne tema ühingust väljaarvamist tehtud maksed tagastamisele ei kuulu. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, peab põhikirjaga ettenähtud liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest.
6.7 Juhatuse otsusega vabastatakse liikmeks astuja erandkorras ühekordse liitumismaksu tasumisest juhul, kui liikmeks astuja on moodustatud ühingu liikme(te) jagunemise või liitumise tulemusel ja vähemalt üks ühingu liikmest jaguneja või liituja lõpetab oma liikmelisuse ühingus.
6.8 Ühingu liige tasub eeltoodud maksud ühingu poolt esitatud arvete alusel neis toodud tähtajal ja tingimustel ühingu pangaarvele. Arve mitteõigeaegsel tasumisel on ühingu liige kohustatud tasuma viivist seadusega sätestatud ulatuses tasumisele kuuluvast summast iga maksetähtaega ületava päeva eest juhatuse poolt väljastatud arve kohaselt.

Vastutus
6.9 Ühing vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga.
6.10 Ühing ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohutuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust ühingu varaliste kohustuste eest.
6.12 Ühingu ja tema liikmete vahelised vaidlused, s.h. varalised vaidlused, lahendatakse ühingu juhtorganites, kokkuleppe mittesaavutamisel kohtus

7 Aruandlus ja tegevuse kontrollimine

7.1 Ühing kohustub korraldama raamatupidamist raamatupidamisseaduse kohaselt.
7.2 Ühingu majandusaasta on kalendriaasta. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus 3 (kolme) kuu jooksul raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras ning esitab selle liikmete üldkoosolekule.
7.3 Ühingu tegevust kontrollib vastavalt üldkoosoleku otsusele revident või audiitor.

9 Ühinemine, jagunemine, tegevuse lõpetamine

9.1 Ühingu ühinemine, jagunemine ja/või tegevuse lõpetamine otsustatakse üldkoosolekul ning viiakse läbi seadusega või põhikirjaga sätestatud korras.
9.2 Ühingu tegevus lõpetatakse:
9.2.1 üldkoosoleku otsusega;
9.2.2 pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist;
9.2.3 liikmete arvu vähenemisel alla 5 (viie);
9.2.4 kohtu otsusega;
9.2.5 üldkoosoleku võimetuse korral määrata põhikirjaga ettenähtud organite liikmeid;
9.2.6 muul seaduses ettenähtud alusel.
9.3 Ühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Üldkoosolekul valitakse likvideerimiskomisjon, kellel on juhatuse õigused ja kohustused. Likvideerijad lõpetavad ühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jaotavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara võrdsetes osades ühingu lõpetamise ajal ühingu liikmeteks olnud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud ühingu likvideerimiseks.

Põhikiri on vastu võetud ühingu üldkoosolekul 07.03.2012.

Carat Estonia OÜ .................................. juhatuse liige Margus Sameli
Creative Media Service OÜ .................................. juhatuse liige Oliver Vilms
Inspired Communications OÜ .................................. juhatuse liige Meelis Järvela
MediaBroker OÜ .................................. juhatuse liige Anu Uuemõis
Media House OÜ .................................. juhatuse liige Raido Raamat
Mediapool OÜ .................................. juhatuse liige Raigo Piibar
OMD Estonia OÜ .................................. juhatuse liige Aare Ristal
Trendmark OÜ .................................. juhatuse liige Janeck Uibo
Via Media OÜ .................................. juhatuse liige Anu Art